2013.a Eesti reklaamid püüdsid aktiivselt vaataja meelt lahutada

Eelmise, 2013. aasta jooksul testisime me Brandicomiga üle poolesaja reklaami. See tähendab, et läbi aasta igal nädalal läks käiku vähemalt üks reklaamitest: iga nädal said eestimaalased avaldada oma arvamust mõne värske klipi kohta ning iga nädal sai mõni bränd või reklaami tegija meilt kas häid, halbu või lausa suurepärased uudiseid.

Missugune on siis ühe keskmise eestimaalase kogemus möödunud aasta reklaamidega?

Tahaksin jagada teiega väikest kokkuvõtet eelmisel aastal testitud reklaamidest. Et seda oleks lõbusam lugeda, siis panen näideteks juurde äsja testitud Kuldmuna shortlisti telereklaamid ja nende vastavad omadused. Klipid ise saad üle vaadata siit.

1. Praktiline eestlane räägib reklaamis enamasti praktilistest kasudest

Nagu ikka, siis kõige lihtsam on edastada tarbijale sõnumit, mis räägib funktsionaalsetest omadustest, mida antud toote/teenusega seotakse. “Suurepärane hind!”, “parim valik”, “kindel kvaliteet” jmt. Kui Sa oled näiteks just parasjagu otsimas, kuidas vähendada oma senist telefoniarvet, siis muidugi on selline sooduspakkumiste info kasulik uus teave. Muul juhul aga läheb ainult pakkumistele üles ehitatud reklaamide sisu vaatajail ühest kõrvast sisse ja teisest välja ning enamikele inimestele ei meeldi sellised reklaamid kohe üldse.

Siiski, Eesti inimene on praktiline – reklaamideski edastame me enamasti praktilisi eeliseid, mida toote/teenuse tarbimine meile annaks. Eelmise aasta reklaamides avaldusid funktsionaalsed omadused palju tugevamalt kui emotsionaalsed küljed.

funkt kasud

Loomulikult, ka Kuldmunal eelmise aasta parimaks tunnistatud telereklaamid väljendasid kõige rohkem funktsionaalseid väärtuseid. Parimad näited on Tele2 ja Partnerkaart: neid tajuti kõige otsesemalt tarbijatele kasu toovatena. Nende rahalist soodustust väljendavad sõnumid nagu „Te ju teate ka, et Tele2 on kõige soodsam“ ning „üks Partner pangakaart, kõige kasumlikum kaart“ mõjusid vaatajaile selgelt arusaadavate ratsionaalsete põhjustena, miks nende brändide poole pöörduda.

Kuldmuna 2014.a shortlisti telereklaamides väljendatud funktsionaalsed kasud:
infographic

2. Peamiselt energilised, õnnelikud, enesekindlad ja mänglevad reklaamid

Teine aspekt, mis teatud määral on sees kõikides reklaamides, on erinevad emotsioonid. Ainult funktsionaalsetel omadustel põhinevat brändi on lihtne järele teha, aga kui see kõik on toestatud tugeva emotsionaalse kuvandiga, siis nende brändide kopeerimine on juba keerulisem tegevus.

2013.aastal testitud reklaamides oli sees siiski ka üsna palju emotsionaalset külge. Reklaamid mõjusid vaatajatele peamiselt mänglevate, aktiivsete, õnnelike ja enesekindlatena. Samuti tuli paljudest klippidest välja rahulik ja muretu tunne. Siiski, teistel juhtudel osutus see liiga libedaks teeks, kuna tekitas hoopis uimast ja väsinud meeleolu.

Iga viies reklaam püüdis võita vaataja poolehoidu oma siira ja hooliva olemusega, samas tõeliselt ahvatlevalt mõjus vaatamata pingutustele vaid tagasihoidlik 15% reklaamidest.

infographic2

Emotsioonide kõrval mõõdame me alati ka teisi omadusi, mis vaatajail reklaamidega seostuvad. 2013. aasta reklaamid mõjusid valdavalt lihtsate ja informatiivsetena. Umbes iga neljas reklaam tundus vaatajale veenev ja meeldiv, iga viies paistis silma oma nutikusega.

Samas liiga vähe tehakse reklaame, mis puudutavad vaatajat isiklikult ning mis on neile sügavama tähendusega. See võiks olla koht, millega teistest eristuda ja mille kaudu sihtrühmale tugevamat muljet avaldada.

infographic(1)

3. Vähesed reklaamid peegeldavad tarbijale seda, kui suurepärased nad seda brändi tarbides oleksid

Kolmas aspekt, mida üks korralik bränd võiks turunduskommunikatsiooni abil oma sihtrühmale edastada, on eneseväljenduslikud kasud. See on sammuke edasi praktilistest väärtustest ja meelelistest tundmustest – see on miski, mis paneb reklaami vaataja tajuma iseennast läbi konkreetse brändi prisma.

Ta võib näiteks mõelda: “Kui ma seda musta leiba söön, siis ma olen õige eestlane“, “Kui ma kannan neid kingi, siis ma olen tõeline daam” või “Kui ma kasutan selle firma looduskosmeetikat, siis ma näitan (iseendale/teistele), et ma hoolin keskkonnast“. Muidugi, sellise taseme saavutamine brändikuvandis nõuab tööd, ent selle saavutamine võiks ometi olla ka meie kodumaiste brändide eesmärkide seas.

Sellised kasud olid aga eelmise aasta Eesti reklaamides kõige nõrgemini esindatud. Emotsioone ja funktsionaalseid kasusid väljendasid paljud klipid, tarbijat ennast (või ta ideaalset enesenägemust) peegeldasid aga vähesed.

infographic(3)
Kuldmuna reklaamide puhul leidsid paljud eestimaalased endas sarnasusi Virisemise Maailmameistriga Reformierakonna klipis („Miks pagana pihta peab tema hakkama oma muru niitma just siis, kui mina lõpetasin ja rahulikult vaikuses istuda tahan?“). „Kui ma Reformierakonda valin, siis ma näitan, et kuulun positiivselt mõtlevate eestlaste hulka“, on tunne, mis jäi seda klippi vaadanute sisse.

Või nagu rullnokad RSA klipis – pealtnäha ebameeldivad ja meis kõigis pelgust tekitavad (lisaks tõdemus, et „jah, selliseid eestlaseid on meie seas ka“), ent sisimas siiski heatahtlikud inimesed – just nagu me ise. „Ongi sama vend ju, ei tundnud prillidega ära, noh! Kuule, tänks sulle selle eest, noh!“

vlcsnap-2014-03-11-11h39m38s88

* * *

Mida siis eelmisel aastal parimaks tunnistatud reklaame ja Brandicomiga 2013.a testitud reklaame kokku võttes võiks öelda? Võiks öelda, et reklaamid, mida testisime, tekitasid vaatajais siiski enamasti häid tundeid. Olid need ju tihtipeale naljakad, rõõmsad ning aktiivsed.

Peamiselt püüti vaatajate poolehoidu võita energilise meelelahutamisega ja selle võrra jäi isiklikku ja sügavamat lähenemist aga napiks. Samuti oleksid reklaamsõnumid võinud olla sammukese kaugemal praktiliste kasude kommunikeerimisest ja anda teada, kui eriline ja suurepärane tarbija ise on, kui ta hakkab konkreetset brändi kasutama – see on see, mis loob brändi ja tarbija vahele hoopis kõrgemal tasemel ühenduse.

10 Kuldmuna teleklippi ja mis need eriliseks teeb

Siit tuleb lühike kirjeldus sellest, millisena näevad eestimaalased 2013.a parimateks tunnistatud reklaame. NB! Et reklaamklippi näha, kliki brändinimel.

KALEV 3_kalev

Kõige rohkem meelt lahutav ja kõige õnnelikum klipp üldse! Sarnaselt teistega aktiivne ja ergas meeleolu. Mõjus sarnaselt RSA klipile siira ja hoolivana, eristudes sellega teistest testitud reklaamidest. Muretu, lõõgastunud, aga samas mitte uimane. Ühtlasi testitud reklaamidest kõige ihaldusväärsem ja positiivsem. Kõige soojemat tunnet tekitav. Nutikas.

RSA5_RSA

Märksa vähem meelelahutuslik kui Kalev, ent siiski mõjus meelt lahutava ja väga aktiivsena. Olemuselt pigem sarnane sotsiaalreklaamidega: mõjus moraalsena nagu Sotsiaalministeeriumi ja Reformierakonna klipid, siira, hooliva, tänulikkustunnet tekitavana. Teisest küljest tekitas see vaatajais pingelist ja ärevat tunnet. Klipp oli vähem ahvatlev kui mõned teised (näiteks ihaldatavusel põhinevad) tooted nagu maiustused, alkohol ja kingad.

Väga humoorikas ja energiline. Unikaalne!

TELE27_tele2

Selle reklaami olemus oli samuti selgelt meelelahutuslik, aktiivne, humoorikas ja rõõmus. Nutikas. Ka muude näitajate (kvaliteet, eristuvus, meeldivus) lõikes oli sel tugev keskmine tulemus.

ABC KING
4_abcking

Selgelt meelelahutusliku olemusega. Mõjus üsna aktiivselt ja ihaldatavalt. Samas reklaamina tundus see vaatajaile palju vähem siiras kui kõik teised testitud klipid. Ühtlasi mõjus see teistest vähem positiivsena. Siiski peeti seda humoorikaks reklaamiks.

BAUHOF
10_bauhof

Bauhofi reklaam väärib esiletõstmist selle poolest, et ta mõjus nii enesekindlalt, ületades teisi lausa mitmekordselt. Samuti mõjus palju kvaliteetsemana kui ülejäänud. Informatiivne klipp. Veenvam kui teised.

REFORMIERAKOND
9_reform

Reformierakonna reklaam mõjus teistest palju lihtsamana. Nutikas ja humoorikas muidugi ka.

SOTSIAALMINISTEERIUM
8_stereotyyp

Sotsiaalministeeriumi reklaam tundus vaatajaile valikust kõige tähendusrikkam.

PARTNERKAART
2_partnerkaart

Partnerkaardi reklaam oli valikust kõige informatiivsem. Lisaks energiline ja humoorikas klipp.

FARMI
1_farmi

Farmi reklaam tekitas paljudest teistest positiivsema tunde brändi suhtes. Mõjus rahulikult ja muretult, kuigi teisest küljest ka selle võrra rohkem ükskõiksust tekitavalt. Mõõdukalt mänglev, aktiivne ja rõõmus, ühtlasi lihtne ja üsna positiivne teleklipp.

SAKU6_saku

Saku reklaam jäi humoorikuselt RSA-le, Tele2-le ja Kalevile pisut alla, ent mõjus siiski naljakalt. Küllalt unikaalne ja nutikas. Ahvatlevuselt samal tasemel ABC Kinga klipiga – edestades teisi ja jäädes alla Kalevi kommide atraktiivsusele. Oma sisu tõttu mõjus pisut vihaselt ja aktiivselt, ent siiski meelt lahutavalt. Koos RSA-ga oli aga Saku puhul tegu valikust kõige eristuvama klipiga!

Kas tundsid neis kokkuvõtetes ära enda peas tekkinud seosed ja emotsioonid?

Nutikaid lahendusi: Epica konkursil jagatud auhinnad

Epica konkursi 2013.a auhinnad on värskelt välja antud. Meile kõige lähemale tuli grand prix (filmi kategoorias) Taani, Christophen Walkeni poolt esitatud võimsa “Made from Cool” kampaania eest. Sellise tulemuse tõi suurepärane näitlejatöö koos erilise meeleolu loova valgustuse ja halvaendelise tunde tekitamisega – viimast kahte tavaliselt moetööstuse reklaamides ei kasutata.

Pressi kategoorias oli võidukas Land Roveri “Bookshelf” (agentuur Advantage Y&R (Windhoek), Namiibiast). Ilma autot näitamata on Land Roveri olemus hästi edasi antud.

Välireklaamide kategoorias sai esikoha Açık Radyo “Music of the People” (agentuur Havas Worldwide Turkey, Türgist). Nagu ütles žürii president François Kermoal: “In an increasingly complex advertising world, this graphic image is in the grand tradition of posters. It’s a pleasure to look at and genuinely provokes the desire to find out more about the radio station.

Ja interaktiivse kategoorias võidutses C.S Hammam-Lif “Mobilizing the 12th Man” (agentuur Memac Ogilvy Label Tunisia, Tuneesiast). Tegu oli lahendusega, kus fännid said elada kaasa oma lemmikule jalgpallimeeskonnale ja saata mobiili kaudu oma aplaus ja muu kaasaelamine otse staadionile, kus see jõudis väljakul olevatesse suurtesse kõlaritesse. Tugitoolispordi tähendus saab nii hoopis uue varjundi 😉

Mitmed kullad tulid ka Rootsi ja Taani. Pikem ülevaade auhinnatutest on siin: http://results.epica-awards.com/.

London International Awards 2013 võitjad selgunud

Värskelt on saabunud tulemused London International Awards’ilt (LIA) – kahtlemata ühelt reklaamimaailma aasta tippsündmuselt. See on läbi ajaloo esimene rahvusvaheline auhind, mis hindab kõiksugu meedia ja teostuse liike ning hindajateks on tõeliselt rahvusvaheline žürii (ca sada liiget!). Konkurss on saanud omaette ikooniks, sest nopib rohkem kui viieteist tuhande esitatud töö seast, kokku 77 riigist, välja need kõige paremad ja säravamad.

Aga nüüd siis seekordsed tulemused! Aasta auhinnad 2013 (“Of The Year Awards”):

Network of the Year: Ogilvy
Agency of the Year: McCann Melbourne, Melbourne
Design and Package Design Company: serviceplan, Munich
Radio and Audio: Eardrum Australia, Sydney
Music and Sound Design Company: Song Zu

Kolm Grand LIA-t ühele reklaamile

Välja anti ka seitse Grand LIA-t (muidu võimalik oleks anda kokku 14 tk). Kolm neist läksid Metro Trains – “Dumb Ways to Die”-le. Need olid:
* Non-Traditional Grand LIA;
* Digital Grand LIA;
* Integration Grand LIA.

Kohtunikud kommenteerisid selle reklaami edu (nii LIA-l kui igal muul festivalil, kus see reklaam on tänavu kõvasti laineid löönud):

“Tegu on ideega, mis tabas täielikult ettekujutust meie planeedist. /…/ See on töö, millest on meil kõigil õppida, inspiratsiooni võtta ja mis tõesti loob standardi tänapäevasele kommunikatsioonile. Ja see näitab, milline võim peitub tänapäeval muusikas.”

“See muutis meie tööstusharu (digitaalne meedia). See tuli välja, olles üheaegselt kütkestav jutustus, aga ka mäng, mis on täiesti erinev asi. Oskus kirjutada skripti, salvestada laulu ja animeerida videot on väga erinev hea mängu disainimisest, ja ometi nad tegid seda kõike sellisel tasemel, mis muutis tööstust.”

Teised Grand LIA-d

* TV/Cinema/Online Film: Southern Comfort “Whatever’s Comfortable – Beach”. Kohtunike kommentaar oli, et see on väga emotsionaalne, julge, hea loo jutustamine, lihtsa vormiga ja tekitab tunde, et sa tahad seda veel vaadata.

* TV/Cinema/Online Film – Production | Post-Production: ChildLine “It Follows Me Around”. Kohtunike sõnul oli see kaunilt tehtud tugev emotsionaalne töö.

* Design: serviceplan, Munich, Auchan “The Selfscan Report”. Kommentaariks oli, et kasutades mobiili kui tehnoloogiat, on see värske ja kaunis ja kontaktis tuhandete tarbijatega. Seega see on miski, mis on inimeste jaoks olemas pikka aega, mitte pole loodud ühekordseks projektiks.

* Radio: Memac Ogilvy & Mather, Dubai, “Sawa Mninjah – Rescue Radio”. See projekt on päästnud kümnete naiste elud ja on tähtis ja julge nii mitmeski mõttes.

Vaata teisi auhinnatud töid siit.

Telesaade määrab, kuidas Su reklaami suhtutakse

Kuidas mõjutab telesaade seda, kuidas suhtutakse reklaamipausil näidatavatesse reklaamidesse? Kas brändile mõjub paremini lõbus meelelahutussaade või hoopis hilisõhtune õudukas?

Loogika ütleb, et ideaalis peaks see olema üks väga hea saade: eelkõige kõrgete vaatajanumbritega ja teiseks positiivse meeleoluga, et see positiivne mulje ikka ka reklaamitavale brändile külge jääks.

Aga tegelikult on asjad hoopis teisiti!

Saade ei tohiks olla väga kaasahaarav

Paljud uurijad on leidnud, et kui vaataja on saatest emotsionaalselt väga haaratud, siis tal on tugev vajadus saate sisu üle järele mõelda ja sealt saadud info kallal ajusid ragistada. Ta on emotsionaalselt nii “üles kruvitud” ja vajab sellele olekule lahendust. Nii on aga reklaam saate vahel teisejärguline – reklaami sisu üle mõtlemine ei ole talle oluline, sest see ei seostu kuidagi selle hetkel tema jaoks aktuaalse saatega. Pigem on see reklaam tema jaoks segaja, häiriv element.

On leitud, et siin kehtib U-kujuline seos: kui saate poolt kaasamine muutub madalast keskmiseks, siis reklaami efektiivsus kasvab. Kui aga kaasamine muutub keskmisest kõrgeks, siis reklaami efektiivsus langeb.

Nii et siin peitub paradoks: kaasahaaravatel saadetel on kõrged vaatajareitingud ja see on reklaamijale hea. Aga kui vaataja on saatest väga kaasa haaratud, siis ei hooli ta enam reklaamist. Ja see reklaamijale küll hea ei ole.

Rõõmsa meeleoluga saade on nii kasulik kui kahjulik

Ühest küljest tasub osta reklaami saate vahele, mis tekitab vaatajas positiivse tuju. Reklaame, mis on positiivsete ja aktiivsete saadete vahel, pannakse rohkem tähele ja neid hinnatakse meeldivamaks kui teisi, mis on negatiivsete saadete vahel. Jah, tõepoolest – kui saatesse suhtutakse rõõmsalt, suhtutakse samamoodi ka sellele järgnevasse reklaami.

Samas on positiivse meeleoluga saatel ka oma kahjulik mõju. Kui inimesel on hea tuju, siis ta töötleb saadud infot pigem pealiskaudsemalt. Heas tujus olles pole mingit motivatsiooni seda seisu muuta ja hakata ajus uut infot töötlema, selle üle juurdlema. Praegu on mul hea olla, tuju on hea ja kõik on hästi – mul pole vaja hakata “üle mõtlema” 🙂

Nii ei analüüsita sügavuti ka reklaamsõnumit, mis telekast saate vahele tuleb. Heas tujus olles kaldutakse hindama reklaame rohkem pealiskaudselt ja vastavalt oma varasematele kogemustele – ehk teisisõnu, hea tujuga ollakse rohkem stampides kinni.

Näiteks kui varasemast on inimesele kujunenud arvamus, et X mobiilioperaatori teenus on liiga kallis, siis heas meeleolus olles võib ta juba brändi logo nähes võtta sama hoiaku terve reklaami suhtes. Ta ei vaevu süvenema, et kas ka tegelikult väljendas see reklaam neid omadusi – või äkki selguks rehkendades hoopis, et uus pakkumine on konkurentidega võrreldes kõvasti soodsam?!

Negatiivse meeleoluga saade paneb süvenema

Kui inimesel on halb tuju, siis ta suurema tõenäosusega töötleb uut informatsiooni põhjalikumalt. On ju endagi pealt teada, et kui tuju on halb, siis oled mõtlikum ja tõsisem. Sa süvened sellesse, mida vaatad, sest alateadlikult püüad otsida oma pahale tujule lahendust ja vältida seda, et teed veel mõne vale otsuse. Seepärast kasutatakse info töötlemiseks siis analüütilisemaid ja süsteemsemaid mõtlemismehhanisme.

Seega, kui ostad reklaami saate vahele, mis jätab vaatajasse natuke kripeldava tunde, paneb see tõenäoliselt vaataja su reklaamsõnumisse põhjalikumalt süvenema. Kui reklaami eesmärk ei ole lihtsalt brändi meelde tuletada, vaid tarbijat milleski tähtsas veenda, siis negatiivse meeleoluga kontekst reklaami ümber tuleb reklaamile igati kasuks. Aga kui kõige tähtsam on luua brändi ümber rõõmus aura, siis sellele aitab kaasa siiski rõõmsa meeleoluga saade.

* * *

Seega, vastupidiselt esmapilgul loogilisena tunduvale kõhutundele näitavad uuringud, et liiga kaasahaarav saade tõmbab tähelepanu reklaamilt ära ja negatiivse meeleolu tekitav reklaam aitab vaatajal reklaami põhjalikumalt süveneda.

Üldiselt aga peaksid saate meeleolu ja reklaami meeleolu langema kokku: rõõmsa tundega reklaami tasub osta rõõmsa saate vahele ja tõsisema sisuga reklaami tõsise saate vahele. Selliselt paigutatud reklaamid meeldivad vaatajatele kõige tõenäolisemalt.

Kuidas valida omale parim koht reklaamipausis?

Sa ostad oma telereklaamile koha reklaamipausi. Aga millise koha täpsemalt? On ilmselge, et on raskem torgata silma, kui Su reklaam on keset 10-reklaamist plokki, kus iga klipp on väga pikk.

Nii on leitud, et oma rolli mängivad mitmed tegurid, nagu näiteks:
* kui palju vaatajaid toob antud saade teleka ette (tegelikult mõjutab ka see, mis emotsiooniga saade ise on),
* kui pikk on antud reklaamipaus,
* millal saate jooksul see reklaamipaus toimub,
* millal täpselt reklaamipausis Su reklaami näidatakse.

1) Esimene reklaam reklaamipausis jääb rohkem meelde kui keskmised.

See on nn. primacy effect.

Tavaliselt tuleb esimene reklaam ikka ootamatult – eelmine saade saab läbi ja vaataja istub veel hetke rahulikult, enne, kui otsustab kanalit vahetada või võileiba tegema minna. Enne, kui kogu muu reklaamimüra jõuab peale tulla, on vaataja endalegi märkamata aga tarbinud ära ühe reklaami ja salvestanud selle brändi kuhugile oma (ala-)teadvusesse.

See mõju on niivõrd tugev, et kui hiljem vaatajalt peale kogu reklaamipausi ära näitamist küsida, millised reklaamid talle meelde jäid, siis talle meenub ja ta tunneb teiste seas ära kõige paremini just selle esimesena nähtud reklaami. (Vt Li, 2009, Newell & Wu, 2003 jt).

2) Viimane reklaam jääb rohkem meelde kui keskmised

Olenevalt meedialiigist, mõned uurijad on jõudnud järeldusele, et hoopis viimane reklaam reklaamipausis jääb teistest paremini meelde. See on nn. recency effect. Viimane reklaam paneb kogu äravaadatud reklaamipausile punkti, ta on viimane – rohkem uut info peale ei tule. “Ahah, selles poes on allahindlused,” jõuab vaataja tõdeda ja sellest edasi mõtleb ta kaasa juba teises võtmes (näiteks teadlikult ebareaalses filmi maailmas).

Osade uurijate väitel saab viimane reklaam siiski vähem tähelepanu ja jääb vähem meelde kui reklaamiploki esimene reklaam. (Nt. Terry, 2005). Ent teised teavad vastupidi, et reklaamipausi lõpureklaam meenub vaatajaile tugevamalt kui reklaamipausi esimene klipp. (Nt. Duncan & Murdock, 2000). Üks on kindel – reklaamipausi keskmiste reklaamidega võrreldes on viimane olla igatahes kasulikum.

3) Lühikeses reklaamipausis tasub olla reklaamiploki alguses

Kui reklaamipaus kahe saate vahel (või ühe saate eri osade vahel) on lühike ja saab ruttu läbi, siis vaatajad kipuvad jääma uuele saate algusele hiljaks. Kellega ei oleks seda juhtunud, et kanaleid klõpsides või kõrvaltoast tulles ootamatult märkad, et film juba käib! Koos filmi algusega oled jäänud ilma ka viimastest reklaamidest.

Turundajana tasub sel juhul paigutada oma reklaam lühikese reklaamipausi algusesse, kui vaatajad veel ei ole reklaami jaoks kadunud – mitte aga loota tugeva recency-efekti peale (Danaher, 1995).

4) Pikas reklaamipausis tasub olla reklaamiploki lõpus

Kindlasti on Sulle tuttav aga ka olukord, kui ootad saate (taas-)algamist, ent reklaamipaus ei taha ega taha lõppeda. Istud juba mõnda aega teleri ees ja “oled sunnitud” vaatama reklaamipausi viimaseid reklaame, lootuses, et peale järgmist saade kohe algabki.

Nii ka teised vaatajad – konkreetse reklaamipausi pikkus on neilegi teadmata. Pika reklaamipausi lõpuks on nad juba õigele kanalile tagasi jõudnud ja tarbivad oma tähelepanuga reklaamipausi viimaseid palu.

5) Kasulik on reklaamida kahe saate vahelisel reklaamipausil

On leitud, et vaatajad pööravad rohkem tähelepanu ja on aktiivsemad saadete vahel – kui üks saade lõpeb ja teine algab (Siddarth & Chattopahdyay, 1998). Kui üks saade lõpeb, on teleri ees olemas veel selle vaatajad, aga juba on tulnud teleka ette ka uued, kes huvituvad järgmisena algavast saatest. Nii on võimalus saada kätte “kaks ühes” 🙂

6) Populaarse saate alguses on kasulikum olla kui lõpus

Kui kanalilt algab kõrge reitinguga saade, siis tasub reklaamida vahetult enne seda või selle alguses olevates reklaamipausides. Siis võib olla kindel, et vaatajad on oma tähelepanuga kohal. Kui see populaarne saade hakkab aga lõppema ning järgmisena kavas olev saade nii kõrge reitinguga ei ole, võivad vaatajad hakata varem lahkuma (ja jäävad ilma ka ülejäänud reklaamidest). Kindluse mõttes tasub paigutada oma reklaamid populaarse saate algusossa.

NB! Enne populaarset saadet oleva reklaamipausi algusesse siiski oma reklaami paigutada ei ole mõtet (seda juhul, kui eelnev saade oli vähem populaarne) – nii varakult ei ole enamik vaatajaid veel kohale jõudnud (Swaminathan & Kent, 2013).

* * *

Jah, tihtipeale ei saa seda ideaalset kohta oma reklaamile valida: reklaamide asukoht selgub roteerimise põhjal, eelneva ja järgneva saate populaarsust on raske ette hinnata jne. Aga küllap saab ka mitte päris ideaalsete tingimuste puhul neist testitulemustest üht-teist kõrva taha panna ja ära kasutada 😉